Brüssel võib Google'i kohtusse viia

Google'i konkurendid Euroopas ja USAs süüdistavad ettevõtet otsingumootorite turul domineeriva positsiooni kuritarvitamises.

Majandusleht Wall Street Journal oli esimene, mis kirjutas läinud nädalal, et komisjoni eelmiselt koosseisult pärandiks saadud protsessis on märgata uut elavnemist. Oodatakse, et ehk juba sel kuul esitab Euroopa Komisjon Google'i konkurentide silmis probleemse äripraktika osas ametliku süüdistuse, mis juhul, kui kokkuleppelist lahendust ei leita, võib firmale lõppeda suure trahviga. Maksimaalselt võib trahv ulatuda 10%ni aasta käibest, mis Google'il oli mullu 66 miljardit dollarit.

Mõjukas ja tundlik protsess

Mõjukuselt ja poliitiliselt tundlikkuselt on Google'i äripraktika suhtes Euroopas algatatud uurimine võrreldav Microsofti sarnase protsessiga pea kümme aastat tagasi, mis lõppes firma jaoks ligi kahe miljardi euro suuruse trahviga.

Euroopa Komisjon võttis Google'i luubi alla juba 2010. a sügisel. Komisjoni eelmine konkurentsivolinik Joaquin Almunia üritas kolmel korral kokkuleppelahendust, kuid asja sellest ei saanud. Viiimati takerdus kokkulepe katse nii konkurentide kui ka Saksamaa ja Prantsusmaa poliitikute terava vastuseisu taha.

Uus konkurentsivolinik Margrethe Vestager on oma väljaütlemistes jätnud mulje, et eelistab kokkuleppelisele lahendusele pigem juriidilist kindlust, mille annab kohtu otsus ametlikult esitatud süüdistuse osas.

"Kokkulepetest ei või saada harjumust. Need on küll kiiremad ja võimaldavad kõigil edasi minna, kuid sellest hoolimata on vaja võimalust arendada (pretsedendiõigust) ja seda saavad teha ainult kohtunikud ja kohtud," ütles Vestager märtsis ajalehele Financial Times antud intervjuus. Nädal varem oli ta kohtunud Google'i juhi Eric Schmidtiga.

Konkurendid kurdavad

Kitsamates valdkondades Google'iga konkureerivad firmad nagu TripAdvisor ja Expedia, Nokia, Microsoft ning Yelp kaebavad, et otsitulemustes suunab Google kasutajad esmalt oma veebilehtedele, ehkki konkurentide pakutav teenus võib olla parem. Näiteks sisaldada rohkem pakkumisi soodsate lennukipiletite otsijale. Kuna aga Google kuvab otsingutulemuste konkurentide veebilehed loetelus allpool, on tõenäosus kasutaja tähelepanu püüda väiksem. Ja see ei ole vähetähtis, kuna üle 90% päringutest tehakse Euroopas Google'i otsingumootoriga.

Veel kaevatakse, et Google kopeerib teiste firmade veebilehtedelt ilma loata sisu ning ahistab reklaamikliente ja tarkvara arendajaid, et need konkurentidega tegemist ei teeks.

Euroopa Komisjon on firmadega hiljuti uuesti ühendust võtnud ja uurinud, kas osa konfidentsiaalselt edastatud kaebustest Google'i vastu oleks võimalik kasutada avalikus dokumendis. Seda on tõlgendatud kui märki, et Euroopa Komisjon valmistub välja tulema ametliku süüüdistusega. Google ise eitab rikkumisi.

Luubi all ka Apple

Google'i äripraktika oli sarnase uurimise all ka USAs, kus ajaleht Wall Street Journal nõudis välja Föderaalse Kaubanduskomisjoni (FTC) uuringu tulemustest 2012. a koostatud raporti, mida üritati jätta salastatud dokumendiks. Selles mööndakse, et Google'i äripraktika võib olla konkurentsi kahjustav ja tarbijatele ebasoodne. Sellest hoolimata otsustas komisjon kohtuasjast Google'i vastu loobuda.

Google pole Euroopas ainus USA tehnoloogiahiid, mis on sattunud regulatiivse surve ja kõrgendatud tähelepanu alla. Mure on tuntav, et USA firmade suur domineerimine ei jäta Euroopa oma ettevõtetele võimalust. Hea meelega soovitaks korrata edu, mis omal ajal saatis Euroopas mobiilsidet ja Nokiat.

Värskelt sattus luubi alla Apple, mis plaanib turule tulla uue muusika kuulamise teenusega, mis konkureeriks Rootsist pärit Spotify'ga. EL kavatseb uurida, ega Apple pole plaadifirmadega sõlminud lepinguid, mis konkurentide võimalusi kitsendaks. Lisaks on uurimise all Apple'i (ja rea teiste rahvusvaheliste suurfirmade sh Amazon ja Sturbucks) soodsad maksulepingud Euroopa Liidus, mida käsitletakse võimaliku keelatud riigiabi võtmes. Lisaks käivitas Margrethe Vestager äsja ulatusliku analüüsi Amazoni ja teiste internetikaubandusfirmade tegevusest Euroopa Liidus, kus ühtse turu asemel esineb ikka veel tarbija "diskrimineerimist" asukohariigi alusel.

Vestager on seega üks volinikke Euroopa Komisjonis, kelle ülesanne on hea seista ELis toimiva digitaalse ühisturu väljakujunemise eest.  Komisjoni laiema strateegiadokumendi avalikustab asepresident Andrus Ansip mai alguses.